Kas kriitika on edasiviiv jõud?

Olen siin mõelnud raamatute arvustamise ja kritiseerimise üle. Et kas ja kuidas seda peaks tegema. Ühest küljest on muidugi nii, et kui kirjanikule, eriti algajale kirjanikule, ei anta tagasisidet, kuidas ta siis üldse areneda saab. Ent teisest küljest… Maitsed on ju nii erinevad: see, mis ühele ei meeldi, võib teise vaimustusest õhkama panna. Ühte reeglipära olen küll märganud: raamatud, millel on Goodreadsis kõrged hindeid või millest lugemisgruppides rohkem räägitakse, on tavaliselt väärt kätte võtmist. Aga ka see pole alati 100% paika pidav. On juhtunud, et mõni raamat, mida on taevani kiidetud, ei meeldi mulle või mõnele teisele lugejale kohe üldse.

Siin kerkibki küsimus:

Kas ma peaksin avalikult kuulutuma, et “kuulge, minu meelest on see raamat kräpp”?Panema Goodreadsis hindeks ühe ja kirjutama põhjaliku arvustuse selle kohta, et tegevustik on ebausutav, tegelaste psühholoogia nõrk ja raamatu lõpp ei kõlba isegi kassi saba alla? Aga mis õigusega?

Kõige nõmedam on minu meelest lugu siis, kui tegemist on Eesti autoriga. Eesti on ju nii pisike, kõik tunnevad kõiki ja kunagi ei tea, kus võid kogemata selle inimesega kokku põrgata, kelle oled internetis maatasa teinud. Ja lisaks – alati võiks ju öelda, et tee siis ise paremini.

Muidugi lisanduvad siin paar nüanssi. Raamat ei sünni üksnes kirjaniku sulest. Suur roll on ka toimetajal ja kui tegemist on tõlkekirjandusega, siis ka tõlkijal. Tean raamatuid, millel on nii halb tõlge, et peaaegu üldse ei kannata lugeda. Samas kui originaalkeeles eksemplar kätte satub, siis vaatad, et “what the f***! jumala normaalne lugemine!” Ja vähemalt ühte juhtu võiksin nimetada, kus tugev toimetaja oleks teinud Eesti autori teosest tõelise bestselleri. Kahju, et nii ei läinud.

Igatahes – olen maadelnud oma südametunnistusega nii- ja naapidi ja olen lõpuks otsustanud, et kui mulle raamat ei meeldi, siis ma lihtsalt ei hinda ega arvusta seda, eriti kui tunnen, et ei suuda sõnastada oma kriitikat konstruktiivselt. Mis kasu oleks kirjanikul sellest, kui ütleksin, et “see raamat jättis mind täiesti külmaks”, “mannetumat teost pole ma iial lugenud!”, “miks sellised raamatud üldse ilmuvad?” vms. Iseasi, kui suudaksin juhtida autori tähelepanu millelegi, mida saaks tulevikus muuta/parandada/vältida. Kasvõi seesama nõuanne, et vali endale parem toimetaja.

Jube lihtne on kirjutada lahmivat kriitikat, aga keda see aitab?

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s