Mis teeb raamatust HEA raamatu?

NB! Sisaldab spoilerit!

Lugesin hiljuti kahte raamatut, mille ema mulle laenas – Karen White’i “Eilse ja homse vahel” ning Fern Michaelsi “Miski ei jää saladuseks”. Mõlemad ilmunud kirjastuse Ersen all, esimese tõlkija Hels Hinrikson, teisel Ann Kitsnik. Just fakt, et lugesin need raamatud üksteise otsa, pani mind mõtisklema teemal “Mis teeb raamatust HEA raamatu?”

Mõlemad raamatud olid põnevad, tõsiste teemadega, mõtlemapanevad, aga ühe neist liigitaksin “hea” raamatu alla, teise mitte nii väga. Miks? Esimese hooga polekski osanud sellele vastata. Lihtne oleks ju öelda, et üks lihtsalt meeldis rohkem 😊 Kui aga tahta süüvida küsimusse põhjani, siis kooruvadki sealt välja mõned kindlad punktid.

1. Stiil.

Heal raamatul on omanäoline ja paeluv stiil. Sinna alla kuuluvad värvikad kirjeldused, tabavad võrdlused ja metafoorid. Ilma nendeta jääb raamat tühjaks.

“Esimest korda surin ma sel suvel, kui sain seitseteist. Mäletan, et õhk oli nii kuum, et selles oli tunda päikese käes küpseva rannajärsaku muda lõhna, mis oli väävliselt magus ja nii vänge, et see pani sind varbaid kronksu tõmbama ja muulaheina oma pikki varsi alistunult longu laskma. Veri oli mu suus nagu sulavask, kui ma tõusin oma katkise keha kohale, mis lebas sillutamata teel, käed-jalad laiali nagu kaltsunukul.” (Karen White “Eilse ja homse vahel”.)

2. Nauditav keelekasutus.

Minu jaoks on see ülimalt tähtsal kohal. Muidugi ma ei taha öelda, et raamat peaks kubisema võõrsõnadest ja ridadepikkustest lohelausetest, aga lühikesed lihtlaused mõjuvad minu jaoks veidi primitiivselt ja hakivad asjatult teksti.

“Tänane päev oli eriline. Täna oli tema keskkooli lõpupidu. Tema viimane aasta keskkoolis. Uue ja parema elu algus. Ta oli palvetanud selle päeva eest, kui ta oli piisavalt vana, et palvetada.” (Fern Michaels “Miski ei jää saladuseks”.)

3. Köitev algus ja rahuldustpakkuv lõpp.

Nendest kahest on lõpp isegi olulisem. Muidugi aitab haarav algus raamatule kaasa, aga isegi kui esmamulje jääb pisut lahjaks, ei jäta sa ju raamatut pooleli lihtsalt sellepärast, et esimesed laused ei meeldi. Raamatuga tutvumine on nagu iga uue inimesegagi – sa annad talle võimaluse näidata, mida ta endast kujutab ega kiirusta otsustama vaid põgusa kokkupuute põhjal. Seevastu lõpp on raamatu meeldivuse seisukohalt suisa fataalse tähtsusega. Lahenduseni jõudmine ei tohi olla ebaloogiline ning kindlasti peavad saama sõlmitud kõik lahtised otsad. Kuid on siiski veel midagi (nagu mu viimasest lugemiskogemusest selgus) – raamatu lõpp peaks olema ka sobivalt ette valmistatud, aeglane pingekruvimine kuni viimase lahenduseni on absoluutselt 100% eelistatud kiirele lõppmängule.

Selles osas oli “Miski ei jää saladuseks” tõeline pettumus. Raamat on 216 lk pikk ja kogu ettevalmistatud pinge lahendatakse kümne viimase lehekülje jooksul. Põmm, trahh! ja lõpp. Lisaks saab peategelane, väärkoheldud naine, kes põgeneb kodust, kuna abikaasa peksab teda, täiesti üleöö paariks juhtumit uurinud politseinikuga! Kellega ta pole varem isegi kohtunud!  Nad tutvuvad alles epiloogis, leheküljel 211 ja viimasel kahel leheküljel antakse juba mõista, et nendest ja nende kummagi tütardest saab üks “big happy family”.

4. Peategelase sisemised dilemmad ja hingeline areng.

Miski pole romaanis paeluvam, kui loogiliselt kujundatud ja läbi lehekülgede arenev peategelane! Palju huvitavam on elada kaasa positiivse kangelase konfliktidele, dilemmadele, sisepiinadele jne kui lugeda lihtsalt sündmuste kirjeldust. Kindlasti võiks peategelane läbi raskuste ka areneda, seljatada keerulistele olukordadele vaatamata oma hirmud ja sisemised deemonid ning jõuda õnne ja eduni.

Kuigi ka raamatus “Miski ei jää saladuseks” toimub peategelase sisemine areng, käib kõik kuidagi äkki ja ebaloomulikult. Naine, kes on aastaid elanud mineviku paine all, arvates, et on pärast luupainajalikku keskkooli lõpupidu kodust põgenedes tapnud kogemata kolm inimest, otsustab pärast hirmutavat telefonikõnet (“Ma tean, kes sa oled ja mida sa tegid!”) sünnilinna tagasi pöörduda ja kunagiste sündmustega silmitsi seista. Ta on kogu vahepealse aja elanud destruktiivses abielus vägivaldse mehega ning olnud allaheitlik koduperenaine. Sünnilinna tagasi pöördudes toimub temaga aga järsk metamorfoos. Üleöö leiab ta endas jõu, et korraga kõigile kiusajatele, nii aastatetagustele kui tänapäevastele, vastu astuda. Kõik on tore, aga ma sooviks näha, KUIDAS ta selleni jõuab. Inimene ei muutu sõrmenipsust. Muidugi võib juhtuda, et ühel hetkel saab karikas lihtsalt täis, aga minu jaoks pole loogiline, et naine, kes on kakskümmend üks aastat elanud hirmuvalitsuse all, teeb paari päeva jooksul kardinaalse kannapöörde ning lihtsalt ei karda enam.

5. Tõlge.

Kahjuks ei saa võõrkeelse kirjanduse puhul üle ega ümber ka tõlkest. Autori ja lugeja vahel on veel keegi ning nüüd sõltub juba selle inimese keeletunnetusest, sõnavara rikkusest ja stiilitajust, kuidas tõlge õnnestub. Kuna ma loen suhteliselt vabalt ka inglise keeles, siis on mõned korrad juhtunud, et loen kas sama raamatut nii eesti kui inglise keeles või loen näiteks esimese osa eesti keeles ja edasi inglise keeles. Seepärast võin öelda, et tõlkest sõltub väga palju! Ma ei hakka siinkohal nimeliselt nurisema, pigem toon välja hoopis positiivse kogemuse – loen tõlgitud raamatut alati rõõmuga, kui näen tiitellehel rida: inglise keelest tõlkinud Krista Kaer.

Nendel teemadel mõtiskledes jõudsingi lõpuks selleni, et raamatu puhul ei ole oluline ainult lugu, vaid ka kõik need muud komponendid. Hea raamat ei sünni ilma nauditava stiili, tundliku keelekasutuse, rahuldustpakkuva lõpu, hästi väljajoonistatud peategelase ja võõrkeelse kirjanduse puhul ka õnnestunud tõlketa. On muidugi veel mõned nüansid, mida võiks vast juurde lisada, aga need viis punkti on minu jaoks kõige olulisemad.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s